arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Kriis pole põllumaa hinda kukutanud

Kuigi põllumajandussektoris on rasked ajad, ei kajastu see veel maa ostu-müügi hindades. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti varasemate aastatega võrreldes kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud.

Kõrgema hinnaga tehinguid on tehtud Kesk-Eestis, Lääne-Virumaal ja Tartumaal, kus on Eestimaa kõige viljakamad mullad. Neis piirkondades maksab viljaka põllumaa hektar enamasti 2500– 3500 eurot. Haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala on 2009. aastast stabiilselt vähenenud, kuid tehingute kogupindala aastate lõikes järjest suureneb.

Viimaste aastate suur hinnatõus.

Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud suur hinnatõus, mis kajastub ka hektari mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on aasta varasemast oluliselt kõrgem. Enamikes maakondades on haritava maa ühikuhinnad kasvanud kuus või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga. Suurt rolli põllumajanduslikus kasutuses olevate maade nõudluse kasvus mängivad mitmed PRIA vahendatavad põllumajandustoetused. Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et 2006. aastani tehingute arv kasvas, ajavahemikul 2007–2010 aga vähenes. Samal ajal jätkasid hinnad aga tõusu. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid hektari hinnad 2008. aastal ning jäid paariks aastaks pidama. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine ja sissetulekud vähenesid. Põllumaad eelistati vajadusel pigem rentida ning tegevust oluliselt ei laiendatud. Samas olid tehingute hinnad masu-perioodil suhteliselt stabiilsel tasemel, võrreldes kapitaalse langusega muudes kinnisvarasektorites.

2013. aastal tehti Eestis haritava maaga 1089 ostu-müügitehingut (keskmine pindala 10,5 ha, keskmine hind 1 934 €/ha). 2014. aastal tehti tehinguid natuke rohkem (1258 ostu-müügitehingut), samuti on suurenenud märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind.  Tehingute arv vähenenud. Sel aastal on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga põllumaadega tehtud tehingute arv vähenenud (esimese kolme kvartaliga 858 ostu-müügitehingut). See võib tähendada põllumajandustootjate ostujõu vähenemist, kuna põllumaa hektari hind on tõusnud ja põllumajandussektor on raskustes. Kuigi põllumaa hektari mediaanhind on 2500 eurot, ütlevad aktiivses piirkonnas toimetavad tootjad, et alla 3000 euro hektarist maad osta ei saa ja väiksemad ettevõtjad on ostust loobunud.

Kas hinnaralli pidurdub?

Põllumaa hektari hind ei näita veel langust, aga ostuvõimeliste põllumeeste hulk on kahanenud. Paljud põllumajandusettevõtted on maid ostnud laenuga, aga keerulise majandusolukorra tõttu püütakse ettevõtet elus hoida ja maksevõime on nõrgenenud.

Hea investeering.

Põhjus, miks hinnad pole langenud, on selles, et põllumaad peetakse heaks investeeringuks. See on siiani tasunud end ära nii hinnatõusu, lihtsama haldamise kui ka renditulu tõttu. Tõenäoliselt on põllumaa hinna väikest tõusutrendi sellel aastal mõjutanud just investorite ootus, sest meie hinnad pole veel tõusnud Põhjamaade tasemele.

Tõusevad ka rendihinnad

Viimastel aastatel on tõusnud ka põllumaade rendihinnad. Kui varem sai hektari maad rentida 40–60 euro eest, siis praegu on hind põllumajandustootjate sõnul keskmiselt 50–80 eurot. Samas oli mullu juulist tänavu juulini sõlmitud riigi omandis põllumaa rendilepingute keskmine aastatasu maa-ameti andmeil 107 eurot hektari eest. Riik saab reservmaad rendile anda enampakkumisega ja vaadates alghinda, on see kerkinud keskmiselt kolmandiku võrra. Riigimaade rendihinnad varieeruvad maakonniti väga palju. Kui madalamad hinnad jäävad 50 euro kanti hektari kohta, siis kõrgemad on olnud ka üle 200 euro. Kuna riigimaade rendihinnad on tõusnud kiiremini, kui eraomandis olevate maade rendihinnad, siis survestavad suuremad investoritest maaomanikud kõrgemate rendihindadega ka põllumajandustootjatest rentnikke.

Artikkel ilmus Äripäeva novembrikuu Kinnisvara teemalehes.

Autor

Domus Kinnisvara_Viljandi fotod_Mirje Kallaste1

MIRJE KALLASTE
Lääne regiooni juht/ Kutseline hindaja