arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Silt: ehitisregister

Hindaja soovitused kinnisvara sujuvaks hindamiseks

Väga tihti tekib kinnisvara hindajatel olukordi, kus hindamisteenuse tellijad ei ole teinud piisavalt ettevalmistusi kinnisvara hindamiseks, mis võimaldaks hindajal efektiivselt tegutseda ning pakkuda kiiret hindamisteenust. Valdav osa tellijatel on soov saada võimalikult kiirelt vara(de) hindamisteenust. Põhjuseid on mitmeid: näiteks ebapiisav teadmine kinnisvaraga seonduvatest tegevustest, ettenägematus, teadmatus selle protsessi olemasolust, laenuotsuse ootus jne. Mistõttu püütakse kinnisvara […]

Miks peaksid olema andmed ehitisregistris korras?

Kinnisvarahindajad puutuvad alatihti kokku klientidega, kelle üllatuseks ilmneb asjaolu, et nende vara(de) andmed ehitisregistris ei ole korras. Ehitisregister võib olla üks „nuhtlus“ nii vara müüjale (omanikule), ostjale kui ka hindajale – seda just seetõttu, et omanikel on registris andmed korda tegemata. Enamus juhtudest ei ühti ehitisregistris ja kinnistusregistris olevad pinnaandmed, olgu see siis suletud netopind […]

Ehitisregister – kas kinnisvara omaniku karistusregister?

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevalt korrastatakse ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks. Seega – selleks kuupäevaks peaksid olema kõik loakohustuslikud ehitised (kõik üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga hooned) kantud ehitisregistrisse.  Aga juba täna on kohalikul omavalitsusel seadusest tulenev õigus rakendada sunniraha näiteks juhul, kui ehitisregisti andmete kontrollimise põhjal selgub, et ehitis on kasutusloata kasutusel. Sunniraha ülemmäär […]

UUS EHITUSSEADUSTIK – ÕNN VÕI ÕNNETUS. 2 osa

Uue ehitusseadustiku üheks põhjapanevamaks muudatuseks on püüd lihtsustada ehitus- ja kasutusõiguse andmisega seonduvaid küsimusi. Tänane süsteem on väga kohmataks, tähendab pikalevenivaid ning seega nii erasektorile kui ka ametiasutustele suuri kulusid. Uue seadustiku mõtte ellurakendumine sõltub paljuski sellest, kuivõrd on eelnimetatud tihti vastanduvad osapooled valmis „pilli mitte lõhki ajama“. Uue hoone ehitusõigus tuleneb kas detailplaneeringust (DP) […]

UUS EHITUSSEADUSTIK – ÕNN VÕI ÕNNETUS. 1 osa.

Vaid loetud päevad veel ning juba 1 juulil 2015.a. jõustuvad uus Ehitusseadustik ja Planeerimisseadus. Vanarahvas ütleks lihtsalt, et kaua tehtud kaunikene, kuid kriitikutel on ainest olla märksa sõnakam. Nagu iga seadus, on ka need kompromisside tegemise tulemus. Näha on, et nii mõnigi algne plaan on seadusloome keerukas protsessis moondunud või suisa kaotsi läinud. Nii võin […]

Puuduv kasutusluba võib takistada majamüüki

Koduost on tähtis ettevõtmine, kus tähelepanu all on paljud detailid: sobiv asukoht, meeldivad naabrid, juurdepääs ja kommunikatsioonide olemasolu. Aga järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata ehitustehnilistele ja dokumentatsiooni küsimustele. Kui ehitusdokumentatsioon on puudulik, tuleb see uuel või endisel omanikul korrastada, mis on kulu ja peaks üldjuhul mõjutama kinnistu hinda. Mõnikord võib dokumentatsiooni puudumine kaasa tuua trahvid […]

Nõuanne: elamispinna suurust kontrolli ehitisregistrist

Kinnisvara huvilistes võib kinnisvaraportaalides ringi liikudes või siis ka objekte külastades tekkida kahtlus mõne elamispinna suuruse osas. Näiteks on reklaamis märgitud 3-toalise korteri suuruseks 75 m2, aga korterit üle vaadates avarust ei paista ning pigem jääb korterist kitsas mulje. Siin tuleb „usalda, aga kontrolli“ elumotot järgivale inimesele appi riiklik ehitisregister, mis asub asub aadressil www.ehr.ee, […]

Mida teha, kui ehitisregistris ei ole andmeid ehitusloa kohta

Tihti küsitakse laenutaotleja käest esimese asjana, et kas hoone on ehitisregistrisse kantud ja kas tegemist ei ole ebaseadusliku ehitisega? Ostjal tuleb vaadata ehitisregistrist ja ehitusprojektist järgi, kas hoone on registris ja andmed vastavad olemasolevale hoonele. Kui ei vasta, siis võib pank keelduda finantseerimast ja ostja ostmast. Näiteks ehitisregistris on andmed 1-kordse, 25 m2 suuruse lamekatusega […]

Energiamärgis on ostjate huvide kaitsmiseks

2006. aasta septembris võeti Riigikogu poolt vastu ehitusseaduse muudatus, mis tõi kinnisvarasektorisse uue mõiste – energiamärgis. Nimetatud muudatus toodi sisse Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi nõuetest lähtuvalt, mis sätestab, et hoone või korteri võõrandamisel peab müüja esitama notari juures ka energiamärgise (energiasertifikaadi). Nimetatud nõue on juurutatud kliendi huvide kaitsmiseks, et korteri soetamisel oleks teada, milline on […]

Kasutusloa nõudmine on järjest levinum

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Nii ütleb 2002. aastal vastu võetud ehitusseadus. Tuleb tõdeda, et seaduse paragrahv 32, mis defineerib kasutusloa mõiste, on senini olnud küllalt teoreetilise tähtsusega, mille praktikasse juurdumine on võtnud aega. Küllap oleks […]