Uppunud laste ja nende lähedaste palvel…

Pealkirjastame selle loo pisut morbiitselt, sest need väikesed lapsed, keda enam ei ole ja nende vanemad, kelle elu muutus igaveseks, oleksid soovinud siinöeldut enne teada. Oleksid varem ja rohkem sellele tähelepanu pööratud, oleks õnnetust teatud ehk ennetada. Võibolla nad oleksid siis praegu elanud.

14.mail ilmus õõvastav uudis. Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kriminaalsüüdistusega kohtu alla naise, kes uurimisandmetel jättis oma kolmeaastase lapse järelevalveta, mistõttu laps uppus.

Uurimisandmetest nähtub, et mullu 9. märtsi õhtul helistas politseisse naine ning teatas, et tema kolmeaastane laps on kadunud. Sündmuskohale jõudnud politseipatrull selgitas välja, et laps oli väljas üksi, kui ta ema oli majas koos teise lapsega ning tegeles koduste asjadega. Isa kodus sel ajal ei olnud. Last otsima asunud ametnikud leidsid peagi tema surnukeha samal õhtul Vääna jõest. Uurimisversiooni kohaselt läks laps jõe äärde ja libises vette. Süüdistusakti kohaselt jättis naine väikelapse järelevalveta, mis tõi kaasa lapse surma ettevaatamatusest.

“Antud juhul jättis lapsevanem hooletult oma kohustused täitmata, sel põhjusel on talle esitatud süüdistus lapse ettevaatamatu surma põhjustamises,” lisas prokurör. Kohus arutab naise süüasja oktoobris.[1]

Me kõik teame väga hästi, et väikesed lapsed on püsimatud tulekerad, kes suudavad korraldada segadusi ja silmist kaduda hetkega. Minu isiklik ja sügav kaastunne väikese lapse emale, isale ja lähedastele, kes tegelikult lihtsalt ei osanud ette näha ohtu…

Topeltvalu õnnetule emale. Lisaks kaotusekoormale tuleb vastu võtta ka vastutus seaduse ees… Ometi oleks see pisike hingeke ja paljud teisedki meie seast liiga vara lahkunud elanud, kui me oskaksime pöörata rohkem tähelepanu kodu ja koduümbruse ohutusele.

Enamus uppumisi leiab aset vette kukkumiste või libastumiste tõttu.

2017. aastal moodustasid need 60% (25 tk 42-st) kõikidest juhtumitest. 83% kodukeskkonnas uppunutest olid eakad või väikelapsed. Kodukeskkonnas, kus olid kraavid, basseinid, tiigid, kaevud jne uppus 12 inimest. Nende seas ka 3 väikelast, kes olid vaid hetkeks järelevalveta jäetud.[2]

Päästeameti koduleheküljel https://veeohutus.ee/suvi/kuidas-muuta-kodulahedane-veekogu-ohutuks/ on suisa piltidega illustreeritult näidised, kuidas muuta kodulähedane veekogu ohutuks. Allpool lühike kokkuvõte Päästeameti soovitustest:

Takista laste juurdepääsu piirdeaiaga:

Väga lihtne moodus, on taaskasutada erineva kuju ja laiusega puidust lippe. Immuta neid puidukaitsevahendiga. Ettevaatust aialippide horisontaalsete asetusega, lapsed, võivad seda redelina kasutada!

Kõige enam kasutatakse piirdena võrkaedu. Sel juhul pööra tähelepanu võrgu alase ala kindlustamisele. Aia kõrgus peaks jääma kuni 1,5m, sellest kõrgema aia puhul tuleks see kohalikus omavalitsuses kooskõlastada.

Kaevud korda

Kui sinu kaevu kivi- või puitkonstruktsioonid on lagunenud, võivad need tõsise õnnetuse põhjustada.

Vaheta välja pehkinud puitkonstruktsioonid või asenda lagunenud kivid uutega. Eriti ohtlikud on lahtised kaevusuud, kuhu tuleb paigaldada korralikud kaaned! Kaevu parandamiseks kasutatav puitmaterjal töötle veekindla vahendiga. Värvi kaevukaas ja kaevurakked oma kihelkonna värvidesse!

Algamas on soe suvi. Veesilmad suisa kutsuvad sulistama, mängima ja ka kuumal suvepäeval jahutama. Palun muutke oma kodud ohutuks. Mitte ainult paberil, ametnike jaoks või trahvi saamise hirmus. Tehke seda enda ja oma lähedaste jaoks.  Need kes enam seepärast meie seas ei ole, või viivad oma lapse hauale lilli, oleksid seda palunud.

[1] https://www.err.ee/831302/vaikelapse-uppumine-viis-ema-kriminaalsuudistusega-kohtu-alla, algallikas BNS.

[2] https://veeohutus.ee/suvi/kuidas-muuta-kodulahedane-veekogu-ohutuks/