arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Krüptorahad jahutavad kinnisvarasse investeerimist

Kui meenutada kümmekond aastat tagasi toimunud sündmusi kinnisvaraturul, siis kõige paremini võiks seda võrrelda rahvaspordiga. Tegemist oli massüritusega, milles osalesid kõik – treenitud ja treenimata inimesed, noored ja vanad, teadlikud spordimehed ja ka need, kel ainsaks motiiviks olla naabrist parem. Võib olla ka taksojuhid, kuigi tundub, et selle elukutse esindajad on veidi teenimatult saanud kinnisvaraturul liigset tähelepanu. Igatahes oli toonase buumi kütteks asjaolu, et puid loopisid lõkkesse pea kõikide elualade, vanusegruppide, rahvuste ja sugude esindajad.

Minevikust olevikku tagasi tulles, siis kinnisvaraturu ülekuumenemise ohust on tänaseks räägitud juba mitu aastat. Ometi nagu juhtunud pole suurt midagi, turg on arenenud oma loomulikku rada pidi, inimesed on muutunud jõukamaks ja soovivad parandada oma elamistingimusi. Suund on olnud aastaid kasvule, nimekirja selle põhjustest saab piisavalt pika, alates kehvavõitu elamufondi seisundist kuni palgakasvu ja soodsa intressimäärani välja. Kui kogu turgu võrrelda mänguliselt näiteks õhupalliga, siis on see püsinud stabiilselt õhku täis, vaikselt kerkinud ülespoole, kuid plahvatust pole vähemalt seni veel olnud. Nö nõelaga torkijaid on olnud, aga seni edutult.

Üks juurpõhjus on asjaolu, millest seni on vähe räägitud, et kinnisvaraturul toimuv pole sel korral veel rahvaspordiks muutunud. See oht oli olemas umbes 2015-2016, kui ühisrahatuse projektid tõmbasid ennast hoogsalt käima ning massid kehastusid väikeinvestoriteks. 15 % tootlust teenida oli ahvatlev, kuid peagi avastas üldjuhul 20-ndates generatsioon, et seegi pole piisav, sest finantsturgudel on võimalik teenida ka 150 % tootlust. Jutt käib eelkõige krüptorahadest, aga teataval määral ka investeeringutest aktsiatesse. Kinnisvaraturg on osa investeerimistmaailmast ja midagi pole teha, kui konservatiivne ning veidi igavavõitu betoon ja puit kaotavad investeerimise olelusvõistluses koha kaasaegsele maailmale, kus märksõnadeks Bitcoin, Ether, ICO ja token. Plokiahela tehnoloogiatel kasutust leidvad ja virtuaalvääringutel baseeruvad rahastamisviisid on uue põlvkonna jaoks oluliselt „seksikamad“ nii oma olemuse kui tootluse võimaluste poolest.

Kinnisvara on investeeringuna piisavalt kuum jätkuvalt, kogu rahvastikku arvestades selgelt esikohal, kuid kipub üha enam jääma vanema põlvkonna pärusmaaks. Kinnisvara ostjaskonna hulgas domineerivad küll Y-generatsiooni liikmed, kuid investeerimishuvi osas on trend pigem selline, et mida noorem inimene, seda rohkem vaatab ta erinevate finantsinstrumentide suunas. See on koht, kus Eesti kinnisvaraturg konkureerib investeerimisraha pärast ülemaailmsete krüptorahade ja kogu blockchain tehnoloogiaga. Need on võimsad konkurendid, neisse võib uskuda või mitte, aga igatahes on nad aidanud kaasa sellele, et Eesti kinnisvaraturg püsib mõistlikus arengus ja investorid iga ülehinnatud või ebakvaliteetset vara kokku krabama ei hakka. Kui uskuda Warren Buffett’t või veel mõnda legendaarset investorit, kelle hinnangul on krüptorahade turg lõpu lähedal, siis selle stsenaariumi käivitumisel avaneb kinnisvaraturul uus võimalus ka Z-generatsiooni suunal. Kinnisvara, tänu üldjuhul oma stabiilsusele ja likviidsusele, on aastakümneid olnud hinnatud varaklass kogu maailmas ning jääb selleks ka tulevikus.