arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Kui karm on Eesti ehituskord Prantsusmaaga võrreldes?

Kes ehitanud, see kasvõi natukene nurisenud, et nõuded ehitustegevusele on meil liiga karmid. Nõnda me siin väikeses konnatiigis loobime ikka üksteisele musta pori näkku: selleks, et saada seda va tõde ja õigust. Mõnikord on aga huvitav võimaluse tekkimisel vaadata ka kaugemale. Näiteks, kuidas käib ehitus suures konnariigis Prantusmaal?

Märtsikuu kahel viimasel nädalal viibisid Eestis praktikal kuus parimat BTP CFA Loiret  Orleans’ i ametikooli ehitusviimistluse eriala õpilast. BTP CFA Loiret koolide võrgustik koolitab igal aastal  450 üliõpilast ja praktikanti – 16 eri kutsealal.

Õpilasi ja õpetajat Prantsusmaalt võttis taas vastu Tallinna Ehituskool, kellele juba viiendat aastat on oma abikäe ulatanud Domus Kinnisvara projektijuhtimise osakonna juhataja Kaili Tamm. Ta on koordineerinud ja hinnanud Orleansi praktikantide praktikat Eesti ehitusettevõtetes. Sel aastal oli praktikaettevõtteks on Expolio OÜ. Peamiselt tegid õpilased seekord põrandapaigaldustöid.

Nüüdseks on prantslastest juhendajatel tekkinud juba võrdlev arusaam meie ja Prantsusmaa ehitusobjektidel toimuvast. Praktika käigus jagasid kutseõpetajad[1] Kailile meelsasti oma kogemusi ja teadmisi Prantsusmaa ehituspraktikast ja kohalikest normidest. Oma arvamust avaldasid ka praktikandid ise.

Suurim erinevus on tegevus objektil

Kõige suurema erinevusena Prantsusmaa ja Eestimaa ehitustegevuses nimetavad prantslased ehitustegevust objektidel. Meil on täiesti tavaline pilt, kus põrandategija ootab kannatlikult, millal maaler seina peal viimased pintslitõmbed teeb. Või ehitusjärgne koristus muutub vägisi ehitusaegseks koristuseks. Kes teab see tunneb.

Prantsusmaal sedasi  segamini sebimist ei lubata. Iga eriosa tööetapp peab olema eelnevalt lõpetatud, alles siis võivad järgmise etapiga alustada.

Igal ehitusplatsil on kohustuslikus korras kontrolliasutus, kes kinnitab ehitustööde vastavuse projektile ja ühtlasi jälgib tegevuste kulgu. Koheselt, ehitustööde alustamisel, nõuab arhitekt ehitusettevõtetelt ehitustegevuse standarditele vastavusse viimist. Arhitekt võib tööde eest maksmise peatada. Objekti lõppemisel toimub üldine kontrollikülastus ja klient võib avaldada pretensioone. Ka see võib peatada ettevõtetele tööde eest järelejäänud tasu maksmise (reeglina 10%). See puudutab kõiki kohti, mis ei ole vastavuses standardile ja/või halvasti tehtud. Niinimetatud turvalisuse komisjon on kohustuslik juhul, kui objekt on avalikuks kasutamiseks laiemale üldsusele (koolid, kaubanduskeskused jms).

Sarnane Eesti normidega on näiteks, et elektritöid kontrollib komisjon enne, kui ehitis lülitatakse vooluvõrku. Elektriettevõtted peavad olema pädevad ettevõtted. Tuleohutust tagavad eraldi standardid ja seda kontrollib turvalisuse komisjon, kuhu kuuluvad tuletõrjujad, politseinikud ja haldusametnikud. Seejärel väljastab komisjon nii-öelda ehitise avamise loa.

Reeglina kehtib 10-aastane garantii

Üldine reegel on, et kõikidele ehitusobjektidele, nii avalike kui ka eratööde puhul, kehtib 10-aastane garantii, millele ettevõtte peab kohustuslikult alla kirjutama ja klient võib edasi kaevata halvasti tehtud tööde osas. Eestis ehitusseadustik ei näe ette ehitise garantiid. Sisuliselt tähendab see, et kahe aastane garantiiperiood kehtib küll juhul, kui füüsilisest isikust tarbija ostab või tellib ehitise ehitamise. Sel juhul siis vastutab ettevõtja (näiteks arendaja või ehitaja) puuduste eest, mis võivad kahe aasta jooksul ilmneda. Selline seadusest tulenev kaitse ei kehti aga juhul, kui ehitise ostjaks või ehitustöö tellijaks on ettevõte.

Dokumendid esitatakse Prantsusmaal paberkandjal, kuid üha enam ka digitaalselt. Kõikidel suurematel ehitusplatsidel koostatakse DTU dokument (ühtne tehniline dokument), kuhu on kantud tehtavate tööde liigid, samuti ehituseks kasutatavad materjalid. See võimaldab ettevõtetel koostada tööde kavandatavat maksumust. Siin oleme lõunapoolsest rahvast enam arenenud. Meie e-ehitusregistri süsteem on heaks eeskujuks.

Vanad ohtlikud või elamiskõlbmatud majad üldiselt lammutatakse maavalitsuste korralduse kohaselt. Eestis kohaldatakse seda samuti, kuid protsess vastava käsuni on keerulisem ja eraomand rohkem kaitstud.

Kokkuvõtteks. Kuidas läheb, kritiseeritud Eesti ehituskord, mitme maa pilgu läbi? Meil on küll karm, aga kuskil on karmim veel. Kuigi meie ehitusobjektidel on mõnikord paras segadus, tulevad Orléansi kooli praktikandid alati meie ettevõttesse praktikale heal meelel ja ka ettevõtted on nendega rahul. Külalised kiidavad meie digitaalset dokumendihaldust ning uusi ja teistsuguseid töövõtteid. Ka meil siin koolitatakse väga häid spetsialiste ja neid osatakse ka aina rohkem hinnata. Loodetavasti meie ehitustava muutub ajas pigem sallivamaks ja ehitustegevus ohutumaks. Eelkõige mõistlike tähtaegade kasuks, et ehitada turvaliselt ja pigem hästi kui kiiresti. Küllap leiame kompromissi karmi õiguse ja eluliselt vajaliku tõe vahel.

[1] Eriline tänu Prantsuse BTP CFA Loiret  Orleansi ametikooli juhendaja-õpetajale David CADIOT’ile.