arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Sügisene kinnisvarasoovitus

Kui müüd kinnisvara ja endal pole vaja uut osta, paiguta raha ikkagi kinnisvarasse. Üürihuvilisi jagub piisavalt, kirjutab Domus Kinnisvara vanemmmaakler Agur Tammistu.

Tallinnas käib korterite uusarendus täie hooga. Kesklinnas jääb järjest vähemaks tasulisi parkimisplatse, sest lõpuks saavad valmis ka keerulisemad detailplaneeringud, mille alune maa on seniks tulu teenima pandud parklana. Uusi kortereid ju ostetakse, miks siis mitte ehitada?

 Mida ostetakse?

Ostetakse hinda (eelkõige madalat hinda), asukohta ja kvaliteeti – kahjuks neid kolme ühe paketina ei saa.
Kes ostab hinda, see vaatab uusarendusi äärelinnas, kus võib saada korteri isegi alates 1300 €/m². Eriti palju lisasid just selle raha eest ei saa, aga paneelika plastakende ja laminaadiga veab välja küll. Järgmine sihtgrupp, kelle finantsid lubavad endale elamist vaadata pealinna keskme lähedusse, on tehniliste lahenduste mõttes nõudlikum, ka maja arhitektuurne lahendus peaks mõju avaldama. Hinnaks peaks arvestama 2000 €/m² ja veidi enamgi. Kui ikka päris südalinna või südalinna mere äärde kodu soetada, siis peaks arvestama 2500–4000 €/m². Siin on põhirõhk esinduslikul asukohal, erilisel arhitektuuril ja loomulikult madalatel ekspluateerimiskuludel. Üks ostjate sihtgrupp on ka investorid, kellele sobivad väiksemad kahetoalised korterid väljaüürimise eesmärgil. Seda vähemalt seni, kuni ei ole hakatud suuri üürimaju ehitama. Ostjad otsivad enamasti pigem kahe- ja neljatoalisi kortereid kui üheseid ja kolmeseid. Ühest ei osteta ju terveks eluks, pigem alguseks ja lõpuks, kolmene jäetakse lihtsalt vahele, minnakse kohe üle neljatoalisele.

Noored ostavad pigem maja kui korteri

On tekkimas ka trend, et noored paarid (alla 30) ostavad võimaluse korral pigem remonti vajava maja kui korteri. Üks põhjus on selles, et kui alustada ühetoalisest, siis mõne aja pärast tuleb see müüa ja kahene osta jne, siis tekivad ka vahepealsed müügikulud, pangad ei vaheta enam niisama tagatist, pigem lõpetavad vana laenu ja sõlmivad uue lepingu. See omakorda tähendab, et siis ei pruugi enam tingimused nii head olla ning laenu saamine ja ostumüügitehingud on ka kulu. Suuremaid üles-alla-hüppeid sügisel turul oodata ei ole, küll aga peab müüja ostja leidmiseks pingutama. Pingutada saab uusarendaja, pakkudes ostjale hinna sisse lisamugavusi ja kõrget kvaliteeti. Teise ringi ehk kasutatud kinnisvara müüjad saavad müügihinna määramisel rajaneda siiski ainult asukohal, sest ka renoveeritud elamu hinna sisse on tihtipeale paigutatud ostjale veel üks laen ehk siis renoveerimislaen ja remondifond. Järelturu korteritel on võrreldes uusarendustega suuremad hooldus-ja halduskulud. Võib öelda, et kõige kallim on pidada Mustamäe-Lasnamäe kolmetoalist korterit, sama summa kataks ära umbes 150 m² eramaja ülalpidamise, passiivmajast rääkimata. Sellepärast on järelturu korterite hinnad pigem kerges languses. Rusikareeglit saabuvaks sügiseks välja pakkuda ei ole. Pigem on nii, et kui müüd ja samas kohe ostad, siis on kõik kontrolli all. Kui täna müüd ja endal vajadust kinnisvara järele ei ole, siis paiguta raha ikka kinnisvarasse ja anna üürile, üürihuvilisi on piisavalt.

Artikkel ilmus Äripäevas, 29.08.2016

agur

Agur Tammistu

Vanemmaakler