arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Kivimäe inspireerivad legendid

file65266776_c8269ea8„Jaa, see on üks eriline koht. Krjukov, Kibuspuu, Panso, Järvet, Lutsepp, võiksin nimistut meie legendaarsete kultuuritegelaste koorekihist jätkata, kõik nad käisid omal ajal seal“ nii alustab Domus Kinnisvara pikaajaline töötaja Allan Saar meenutusi enda iganädalastest käikudest Kivimäele. Allanil on endine Kivimäe saun meeles kui omaaegne populaarne kooskäimise koht, mis suurendas ühtekuuluvustunnet ja andis ka argipäevadele nauditava traditsiooni. Allan käis Kivimäel koos oma pojaga ning igal nädalal lausa kolm korda. Üks külastus ei tähendanud mitte paar korda laval käimist, vaid kuut tundi korralikku leili koos karastavate jookide ja värske kasevihaga! See oligi omaette rituaal ja mitte ainult Allani jaoks. „Laupäeviti ei olnud mõtet minnagi, kui siis ainult hommikul, poolest päevast lookles aga juba inimsaba mööda Sihi tänavat ja õhtul ei saanud üldse löögile“, on Allanil täpselt meeles. Miks see paik siis nii eriline oli, taolisi kohti leidus ju Tallinnas teisigi? Allan räägib, et Nõmmel on alati olnud veidi müstikat ning juba Kivimäe kandi stoiline rahu oma tiheda männimetsaga võtab argipäeva pinged maha. Nii käiski just Kivimäe saunaga kaasas mingi seletamatu vaimsus ja hõng, mida mujal linnas ei olnud. „Ilmselt see rahvast meelitaski, sest siin käidi koos üle linna, see ei olnud ainult nõmmekate koht“. Lavakuumuses arutati seltskonniti ikka maailmaasju, põhilisteks jututeemadeks olid poliitika ja kehtiv riigikord.

Kivimäel on880A2703_1 tõesti vaikne ning suursugune paekivihoone sellises asukohas mõjub ka täna rahustava ja nauditavana. Kivimäe piirkonna ajalugu ulatub 1869. aastasse, kui Tallinna-Paldiski raudtee rajamisel kaevasid tee-ehitajad läbi kivikünnise, sealt välja tulnud kivid moodustasid paraja hunniku – kivimäe. Nii hakatigi nimetama seda kohta ja lähemat ümbrust. Piirkond jäi tükiks ajaks suhteliselt väheasustatud paigaks. Ainult üksikud majad, sisuliselt omaette talud, asusid siin-seal metsalagendikel. 1920. aastatel jäi sealne kuiv ja hõre männimets ning puhas õhk silma arstidele. 1925. aastal rajati rinnalastekodu ning 1938. aastal lisandus Sõjaväesanatoorium. Aegamööda kerkisid metsa alla elumajad ja kujunes välja ka tänavavõrk. Seda soodustas 3. novembril 1924 avatud raudteepeatus. Kool valmis Kivimäel 1932. aastal, mõne aasta pärast kolis männimetsas valminud hoonesse ka Nõmme Gümnaasium.

91 aastat on mööda läinud ning rongid sõidavad Kivimäel tänagi – uued ja kaasaegsed vaikselt vuhisevad porgandikarva Elektra ja Apelsin. Ka palju muud linnalist on kaasaegseks muutunud, kuid Nõmmele omased männid ja värske õhk loovad endiselt suurepärased võimalused sportimiseks kõrval asuvatel Nõmme spordiradadel. Kivimäe on jätkuvalt roheline oaas ja pelgupaik rahu otsijaile.

ARHITEKT PEETER TARVAS

Sihi 122 hoone arhitekt oli Peeter Tarvas, kes lisaks sellele hoonele on projekteerinud palju märgilise tähtsusega avalikke hooneid – näiteks Kino Sõprus, Tartu Vanemuise teatri hoone, Kalevi siseujula, Kääriku spordibaas. Arhitektuurihariduse omandas ta Saksamaal, Brno linna Tehnikaülikoolis. Lisaks arhitektiametile oli Peeter Tarvas ka tunnustatud õppejõud Eestis. Tema projekteeritud hooned esindasid modernismi, funktsionalismi ja traditsionalismi suunda ning oma töödega on ta pälvinud üle 80 arhitektuuriauhinna. Tunnustatud arhitekti ja rektori päevad olid tihedalt tööd täis, ent ka hobideks tuli aega võtta. Koos abikaasaga meeldis Peeter Tarvasele toimetada oma kodu aias, eriti huvitas neid mõlemaid roosikasvatus – kõik oma aias kasvavad sordid olid teada ja nende eest kanti südamega hoolt.

MIS ON ESINDUSTRADITSIONALISM?

Nii nagu Kivimäel asuva Sihi 122 maja puhul, on ka teiste selle aja ja arhitektuuristiili hoonete puhul kasutatud klassikalisest arhitektuurist pärinevaid detaile ja vorme ning soliidseid ja esinduslikke materjale. Esindustraditsionalism vastandus funktsionalismi uudsusetaotlusele ja rõhutas pigem just klassikalisi ja traditsioonilisi vorme ning materjale. Arhitektuuris tunneb selle ära sümmeetrilise fassaadi ja kõrge katuse järgi. Ka Sihi tn maja puhul on arhitekt Peeter Tarvas taotluslikult rõhutanud lihtsat ja konkreetset horisontaalset joont maja fassaadil, samas kui klombitud paekivi lisab tagasihoidlikule fassaadile suursugusust.

Kivimäe projekti näol oli arhitekt lisanud Nõmme miljöösse ja ajalukku ideaalselt sobituva teose, hoolimata ajastu piirangutest. Peeter Tarvas tegi nõmmekatele kindlasti teene, et ta ei projekteerinud sellesse asukohta mõnda stalinistliku arhitektuuri suurteost, mida oleks sellel ajal olnud lihtsam teha. See oli võimalik tänu Tarvase suurepärasele arhitektuurilisele tunnetusele ning loomingulisele vastutusele oma teoste eest. Sama arhitektuurisuunda esindab Tallinnas veel näiteks Alar Kotli projekteeritud Kadrioru administratiivhoone.

TULEVIK

1 Sihi Voolu nurk min

Sihi 122 asuv Kivimäe Kodu valmib juba tuleval kevadel. Majale puhuvad elu sisse uued toredad elanikud, kellele mineviku traditsioone jätkates pakub just see maja hubast ja lõõgastavat elukeskkonda. Müügisolevate korteritega saab tutvuda siin: Kivimäe Kodu veebileht

Autor:

vjujjf4e42ffb40ace5

 

 

 

 

LENNE KONTOR

Domus Kinnisvara kutseline maakler

Artikkel ilmus kinnisvaraajakirja Immo 2015.a. sügisnumbris.