arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Madal laenuintress tõstab kinnisvaraturu käivet

Juba viimane aasta on analüütikud pigem hoiatanud tarbijaid selle eest, et laenuintressid on tõusuteel ja kodumajapidamised peaksid hoolikalt järgi mõtlema oma laenuplaanid. Murekorts laubal on neid prognoose jälginud ka kinnisvarasektor, kus laenuraha hind on turu aktiivsusele pea sama tähtis nagu noorpoliitikule parteibossi toetus. Tõsi, sedavõrd suurt rolli nagu kinnisvarabuumi aegadel, laenuraha siiski tänasel kinnisvaraturul ei mängi, sest kopsakas säästude hulk kommertspankades võimaldab teha hinnanguliselt 50 % tehingutest täielikult omavahendite arvelt.

Vastupidiselt hoiatustele ja prognoosidele oli aga turuosalistele suureks üllatuseks, kui Eesti Pank teatas hiljaaegu, et selle aasta kevadel saavutasid eluasemelaenu intressid viimase kümnendi madalama taseme. Ja tõepoolest, kõikvõimas statistika näitab, et kui viimased 2 aastat on eluasemelaenu intress kõikunud valdavalt 3,3 ja 3,5 protsendipunkti vahel, siis aprillis langes see lausa tasemele 3,05 %. Tuletame siinkohal meelde, et kriisi sattunud rahaturg pakkus alles 2008. aastal 6,2 % suurust laenuintressi, viies sellega minema pea kogu Eesti kinnisvaraturu käibe. Seega, kuigi kommertspangad räägivad marginaalide mõõdukast tõusust, on euribor langenud käesoleval aastal hoogsalt ning suurendanud kokkuvõttes kodumajapidamiste laenuvõimet märkimisväärselt, sest sissetulekud on Eestis suurenenud ja laenuintressid vähenenud. Aprilli madalad intressimäärad ei jätnud mõjutamata kinnisvaraturgu ja kinnitasid juba varem täheldatud seost, et mida madalamad on intressimäärad, seda rohkem tehakse kinnisvara ostu-müügitehinguid. Tulemused avaldasid oma mõju juba järgmisel kuul ning maikuu kinnisvaraturg oligi viimase aasta kõige aktiivsem ja näiteks Tallinna korterituru aktiivsus oli tasemel, mille sarnast nähti viimati 4 aastat tagasi.

Kui kauaks intressid madalaks jäävad, ei tea ilmselt vastust ka Hardo Hansson, Mario Draghi ega Paul Krugman. Väliskeskkond on jätkuvalt pingeline ja laenuvõtjad peavad arvestama, et euribor võib ühel hetkel hakata tõusma ning Eestis väga levinud ujuval intressil põhinevat kuumakset tõstma. Seniks aga saavad need, kes pankade nõuetele kvalifitseeruvad, nautida aastakümne parimat laenuintressi.